VALUSAD SÄÄREKRAMBID: viis kõige tavalisemat põhjust, mis neid esile kutsuvad

Madis Veskimägi, 3. jaanuar 2021

Valulik sääremarjakramp on sage vaevus, mida on eri andmetel tundnud 60–95% igas vanuses inimestest. Kramp on tahtele allumatu lihase kokkutõmme, mis on valulik, aga millest enamasti ei jää püsivaid häireid. 

Seisund, milles jalga ei saa hästi liigutada ning kokkutõmbunud lihas on katsudes pinges ja valulik, võib kesta mõnest sekundist veerand tunnini või kauemgi. Isegi kui esmane kramp taandub, võib see mitu tundi hiljem korduda ja häiriv valulikkus püsida veelgi kauem. 

Kui öine valulik säärekramp 5–10 minutiga ei kao, võiks seda leevendada kõndimisega. Krambis lihast võib lahti venitada labajalga kuni valu piirini käte abil painutades-sirutades. Vaevust saab maandada ka vooliva masseerimisega. Hea toime on sooja veega niisutatud paksu rätiku sidumisel ümber sääre. Valu leevendab ka grammises annuses paratsetamoolitablett. 

Kui säärelihase kramp on sage, vajab see arstlikku tähelepanu. Nagu ikka meditsiinis, võivad ühel ja samal vaevusel olla vägagi erinevad põhjused. 

Osal juhtudest on säärekramp seotud kõrgsageduslike närviimpulssidega, mis lähtuvad seljaaju alumisest motoneuronist. Vastuvõtlikkust tahtmatutele närviärritustele soodustab lihasväsimus, mis võib tekkida jalgade ülekoormuse tagajärjel. Pikaajaline seismine või suure koormusega liikumine sunnib labajala kestvasse sirutusse. Sellega kaasneb tagumiste säärelihaste lühenemine, jäik ja pinges lihas ongi närviärritustele vastuvõtlik. Kuna säärekrambid kipuvad vallanduma tihti öösiti, võivad need halvendada nii und kui ka elukvaliteeti. 

Kui krambid korduvad, on mõistlik pöörduda esmalt perearsti vastuvõtule, kus sümptomeid täpsustatakse patsiendi üksikasjaliku küsitlemise ehk anamneesi kogumisega. Oluline on viimnegi pisiasi: vaevuse paiknemine, tekkeaeg ja kestus, leevendavad või ägestavad tegevused, kaasnevad haigused, tarvitatavad ravimid. 

Järgneb patsiendi terviklik läbivaatus ja perearstitöö loomingulisim osa – eristusdiagnoosimine. Vajadusel määratakse uuringud, millega täpsustatakse närvide, veresoonte, lihaste ja liigeste seisund. Vereprooviga hinnatakse elektrolüütide, jääkainete ja muude markerite taset. Seejärel on võimalik anda juba konkreetsemaid soovitusi ravi ja režiimi kohta. 

(Istockphoto)

1. Ainevahetushäired

Igas vanuses inimest võib tabada veepuudus. Veekaotus palaviku või oksendamise tagajärjel, veejoomise unustanud vanemaealine või ebapiisavalt vedelikku tarbiv tervisesportlane … Keharakud võib jätta kuivale vedeliku haiguslik kogunemine rindkerre või kõhuõõnde. Keha tõsise veepuuduse kaudsed tunnused on aukus silmad, vähene tumekollane uriin, suukuivus ja nahale vajutamisest jäävad lohud. Veepuudusega on sageli seotud häired soolade ja vitamiinide ainevahetuses. Lihaskrampidega seostatakse nii kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi kui ka B1-, B5-, B6-, D- ja E-vitamiini vähesust, mis soodustab lihaste ja neid juhtivate närvide ärritust ning ülitundlikkust. 

Esimene soovitus on mõistlik veetarbimine. Organism peaks seda saama koos toidus sisalduva vedelikuga kokku 30 milliliitrit iga kehakilo kohta. Praktikas tähendab see tavaliselt, et päevas tuleb juua 3–4 klaasi vett. Iga tunni intensiivse füüsilise pingutuse kohta peaks jooma aga 0,4–1 liitri vett. 

(Pixabay)

2. Toidulisandid ja ravimid 

Võib juhtuda, et kuskilt kuuldud soovituse ajel tarvitatakse kalleid ja pahatihti tõestamata toimega toidulisandeid. Mineraalaineid ja vitamiine omal käel aga võtta ei tasu, selle vajaduse otsustab meedik.  

Ka kasulikul ravimil võib olla mõni ebameeldiv kõrvaltoime. Lihaskrampe põhjustavad sagedamini veeväljutajad ehk diureetikumid, mis tekitavad kaaliumi-, kaltsiumi- ja magneesiumi puudust. Kahtlustada tasub ka luuhõrenemise, Parkinsoni tõve, depressiooni, vererõhu-, kolesterooli-, vähi- ja astmaravimeid. 

Lihaskrambid esinevad sageli ka rahustite, alkoholi või narkoainete võõrutusnähtudena.

3. Veresoonehaigused

Kestval seismisel tekkivad veenipuudulikkus ja laiendid võivad venitada kudesid, põhjustades kramplikku valu säärtes. Koormusel tekkiv kramplik valu jalas on üks arterite ahenemisele iseloomulikke vaevusi, seda nimetatakse ka vahelduvaks lonkamiseks. 

4. Närvihaigused

Valuliku jalakrambi sage põhjus on lülisambast jalga kulgeva närvi kahjustus, tavaliselt tekib see lülivaheketta väljasopistumise tõttu. Sageli esinev, kuid vähe diagnoositud seisund on rahutute jalgade sündroom ehk uinumiseelne kramplik valu sääres, mis leeveneb jala asendit muutes või kõndides.

5. Ebaselge põhjus

Veresoonte, närvide ja lihaste talitlus on normaalne, analüüsid korras ja haiguslikke muutuseid ei leita. Sel juhul on põhjus ebaselge, diagnoosiks on idiopaatiline säärelihase kramp. 

Meedik saab anda soovitusi füüsilise koormuse vähendamiseks. Magamise ajal tuleks vältida labajala sirutusasendit. Hea toimega on venitusharjutused ja õhtune rahulikus tempos jalutuskäik. Spetsiifilisemat nõu annab füsioterapeut. 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?