PEREARST KAUGVASTUVÕTUST: osa patsiente unustavad väga kiiresti, et arsti ei ole füüsiliselt kohal

Urve Vilk, 3. jaanuar 2021

Silmast silma kohtumised arstiga ei kao, aga on palju olukordi, kus neid pole vaja. Sageli on nii patsiendile kui ka arstile turvalisem ja mugavam lahendada tervisemure kaugvastuvõtu teel.

Aasta tagasi hakkas terviseameti pilootprojekti raames Haapsalu linna perearsti nimistusse kuuluvaid inimesi teenindama OÜ Terviseagentuur, mis kuulub perearst Madis Tiigile. Sealsed arstid suhtlevad patsientidega nii tavapärase vastuvõtu kui ka videokonsultatsiooni kaudu.

Madis Tiigi sõnul pole kaugtöö kaugeltki uus asi, seda on tehtud perearstisüsteemi algusest saadik. „Mina olen kasutanud kaugtöövõimalusi kakskümmend aastat,“ ütleb Tiik.

Ta lisab, et haigekassa statistikat vaadates on aasta-aastalt kasvanud kõige rohkem just kaugvisiitide arv. „Ma pean selle all silmas perearsti telefoni- ja e-meili vastuvõtte ehk tööd tavalise telefoni teel ja patsiendiga kirjalikult suheldes.“

Kaugvastuvõttudeks on praegu neli võimalust – peale telefoni ja e-meilile on juurde tulnud chat ehk asünkroonne teksti vahetamine ja videokõne. Ehkki harjumine võtab veidi aega, usub Tiik, et kaugteenused on tulnud selleks, et jääda. „Väga palju on situatsioone, kus mõlemale poolele on turvalisem ja mugavam asju lahendada kaugvastuvõtuna,“ kinnitab ta.

Kui varakevadel tuli eriolukorra tõttu vältimatult kaugtööle üle minna, avas see Tiigi hinnangul ka paljude arstide silmad, et tegelikult pole kaugtöös midagi hirmsat. „Isegi kogenud perearstid tundsid väga harva, et nad ei ole saanud patsienti aidata, sest ei viibinud temaga ühes ruumis. Kui perearstil on tänapäevased IT-lahendused – ta näeb patsiendi terviseandmeid, saab teha päringuid digilukku ja retseptikeskusesse –, on tal vajalik informatsioon, millest enamasti piisab patsiendi mure lahendamiseks.“

Tiik kirjeldab enda praksise töökorraldust: registraator või pereõde võtab patsiendi telefonikõne vastu, selgitab välja mure ja paneb perearstile kalendrisse kirja kellaaja, millal doktor patsiendile tagasi helistaks. „Ette antud ajal helistan patsiendile, räägin temaga, vaatan tema tervisekaarti, teen sissekande,“ kirjeldab Madis Tiik. Asjad saavad aetud, ilma et kumbki pool oleks pidanud kodust lahkuma.

Just eakamad inimesed hindasid sellist võimalust eriolukorras kõrgelt ja positiivselt, sest kodust välja minek hirmutas neid. „Peaksime seda võimalust viiruste leviku ajal rohkem kasutama. Inimesed, kellel on vähimadki viirushaiguse nähud, ükskõik, kas tegu on gripi-, koroona- või adenoviirusega, peaksid alustama raviteekonda just kaugteenusena, selle asemel et kohale tormata.“

Perearst leiab, et koroonaviirus õpetab meid paljudes asjades õigesti käituma. Soovitus pesta käsi, hoida distantsi ja kanda maski on pädev ka teiste viirushaiguste puhul, oleme selle lihtsalt unustanud.

(Istockphoto)

Teeb meedikute töö paindlikumaks

Eraldi boonusena võimaldab kaugtöö muuta perearsti tegevust paindlikumaks. „Saame näiteks kaasata õdesid ja arste, kes töötavad põhikohaga kuskil mujal, aga soovivad teha osalise tööajaga perearsti- või pereõe lisatööd. Nemad saavad seda teha kaugtööna, ilma et peaks liikuma vastuvõtukohta, mis võib olla Eesti teises otsas,“ toob Tiik näite.

Ehkki pole ühtset skeemi, kuidas raviteekonda peab alustama, on Tiigi sõnul kaugvastuvõttude puhul enamasti just telefon see, millega alustatakse. Kui tegu on lihtsama küsimusega, näiteks retsepti uuendamisega, saab õde probleemi ise ära lahendada. Kui tegu on ägeda tervisemurega, mis nõuab uuringuid, otsustab arst, kas ja millal kutsuda patsient kohale. 

„Kui on viiruse kahtlus, siis ei tohiks see patsient ja krooniline haige koridoris juhuslikult kohtuda, nad tuleks kohale kutsuta eri aegadel,“ ütleb perearst. Sellist plaanimist peaks olema rohkem ka tavatingimustes, mitte ainult koroonapuhangu ajal.

Ehkki inimestel on võib-olla raske uuendusi vastu võtta ja lihtsam on töötada endisel moel, on Tiigi sõnul kõik lahendused võimalikud. Kriis on nõudnud mõne sammu astumist, näiteks seda, et perearstikeskused saaksid osutada kõnekeskuse teenust. Pole piisav, kui keskuse telefon on kogu aeg kinni, seal peaks olema ka ooteliin ja automaatvastaja, kuhu saab jätta infot jne. 

„Sellised klienditeeninduse aspektid, mis on kõikides teistes sektorites ammu elementaarsed, pole alati veel meditsiini jõudnud. Meie süsteem on olnud seni paljuski pabermaailmapõhine – et tule kohale ja siis vaatame. Aga mina teen näiteks kaks päeva nädalas füüsilisi vastuvõtte ja kolm päeva nädalas kaugtööd,“ toob tohter näiteks.

Sotsiaalmeediakanal suhtluseks ei sobi

Kaugvastuvõttude juures on väga oluline tagada turvalisus. „Suhtlus peaks olema kokku lepitud ja turvaline, sest räägime delikaatsetel teemadel ja küberturvalisuse risk on olemas,“ ütleb Tiik. Digikanalite kasutamisel tuleb veenduda, et teisel pool liini on ikka see inimene, kelle ta väidab end olevat.

See eeldab, et inimene on end turvaliselt kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil autentinud ehk ta on end sisse loginud keskkonda, kus arst teab, et on turvaline suhelda.

Kuigi patsiendid on Tiigile kirjutanud ka Skype'i, Facebook'i ja Whatsappi, on ta seal neile küll vastanud, et on teate kätte saanud, ent jätkatakse turvalisemas keskkonnas. Sotsiaalmeedia platvorm delikaatsete andmete jagamiseks ei sobi. 

(Pixabay)

Kui hästi on patsiendid distantsilt suhtlemise vastu võtnud?

Tiik nendib, et muidugi võib paljudele tunduda arstiga näost näkku suhtlemine turvalisem. Samas – praegu, kui arst, õde ja ka patsient kannavad maski ja suu-nina on kaetud, ei näe ka kohapeal kohtudes inimese reaktsiooni rohkem, kui silmadest. Nii võib videokonverents olla teatud mõttes isegi informatiivsem. „Oleme teinud videokonverentse, kus õde ja patsient on ühes ruumis ja arst teises ruumis. Osa patsiente unustavad väga kiiresti, et arsti ei ole füüsiliselt kohal, kuigi mõni võõristab rohkem.“

Mis puudutab nooremat põlvkonda, siis noored tahavadki Tiigi kogemusel suhelda kõige rohkem chat'i vormis ehk noortele meeldib hoopis kirjalik suhtlus.

(Pixabay)

Kaugteenuste osa jätkab kasvu

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kertti Merimaa ütleb, et kaugteenuste osa tervishoius tulevikus kindlasti kasvab. See aitab tuua teenuseid inimestele lähemale ning vähendab näiteks hajaasustusest tingitud väljakutseid. Samuti vähendavad kaugvastuvõtud inimeste kulutusi, sest patsiendil kaob ära vajadus kulutada aega ja raha transpordile, et vastuvõtule minna.

Kaugvastuvõttude puhul peab tervishoiuteenuse kvaliteet olema füüsilise vastuvõtuga võrreldes vähemalt samal tasemel või parem. Need tuleb ka dokumenteerida samadel alustel. 

Kui patsiendile kaugvastuvõtt ei sobi, peab tal säilima õigus füüsilisele vastuvõtule. See tähendab, et igal korral hinnatakse, kas kaugvastuvõtt sobib konkreetse patsiendi terviseprobleemiga tegelemiseks, kas patsient on sellega nõus ja kas tal on selleks ka võimalused – muu hulgas privaatne keskkond ja vajalikud seadmed.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?